Juba läheb soojemaks! Päev 3

Eile päev möödus pooleldi Poola teedel. Jõudsime jällegi järeldusele et meile üldse ei meeldi Poolas sõita. Ajaarvestamine, millega oleme Eestis harjunud siin ei toimi. Nt läheb 30 km läbimiseks Poolas 60+ minutit. Vaatad kaardilt, et oh, pole üldse kaugel ning siis sõidad ja sõidad ja sõidad…. Ning me kohtusime Poola maanteetolliga. Käisime teeäärses McDonald´s-is lõunat söömas ning sealt välja sõites tuli meile tollibuss ette ja taga vilkus “Follow me” (järgne mulle). Sõitsime siis neile järgi. Küsiti lube, auto ja haagise dokumente. Tüüp käis ümber auto ja uuris ja puuris dokumente. Ütles siis, et ta peatas meid, kuna üle 3,5 tonnistel autodel/haagistel tuleb hankida elektrooniline seadeldis, mis automaatselt loeb ära palju sa tolliteedel sõidad, kuid kuna meie auto+haagis on täpselt 3,5t, siis me maksma ei pea. Ütles, et paneb endale kirja, et on meid kontrollinud, tagastas dokumendid ja soovis head teed. 

Sõitsime siis edasi ja ei läinud poolt tundigi mööda, kui juba järgmine meile ette sõitis ja algas sama programm. Nemad väitsid esialgu, et meil on ikka seda elektroonilist asjandust vaja, kuid selgitasime, et meid just peatati ning meile öeldi, et ei pea. Siis nad vaatasid dokumendid uuesti üle ja tegid oma arvutused uuesti ning soovisid head teed. 

16:30 paiku, 2 h hiljem kui plaanitud, jõudsime Wieliczka soolakaevandusse. Parkimine on seal päris kirves – 9 euri 12h. 

Oleme soolakaevanduses tegelikult juba käinud 2 aastat tagasi, aga kuna see jättis Matule sügava mulje, nii et ta rääkis sellest veel 1,5 aastat hiljem, otsustasme uuesti minna. Poisid olid nii tublid, jalutasid ise ringi, uurisid ja puurisid ning Matu lakkus kogu aeg seinu, et olla kindel, et kõik ikka soolane on.

Perepilet kaevandusse + pildistamise luba oli umbes 80 eurot. Külastuse kestus oli umbes 2 h. Peale giidiga tuuri lõppu oli võimalus minna veel liftiga nö vaateplatvormile, kuid see oli ainult sularahas ja poola raha meil välja võetud ei olnud. 

Peale soolakaevandust oli meil juba nälg, kuid palju söögikohad olid juba kell 19:30 kinni. Lõpuks leidsime ikka ühe, kus sõime kartulipannkooke, ja poisid said friikartuleid kananagitsatega. 

Kuna meil polnud õhtuks haagiseparki välja vaadanud, püüdsime guugeldada ja Tanel leidis ühe väikse. Me polnud kindlad, kas seal saab kaardiga maksta, nii siis läksime sularahaautomaati otsima. Kogemata leidsime ka toidupoe. Meil polnud sinnani õnnestunud toidupoes peatust teha ja väga vajadust ka polnud, kuid eile sai lõpuks piim ja jogurt otsa. Tagasi haagisesse jalutades otsustasime, et ei hakka õhtul enam kuhugi ronima ja magama öö seal samas parkimisplatsil. Seal olid veel mõned haagised/matkaautod. Kuigi meil oli parkimispilet ainult 12h, mitte 24h-ks, siis kedagi väga ei huvitanud ka. Ega nad seda kuidagi ei kontrollinud. Hommikul tegime varajase äratuse ja asusime juba 8 paiku hommikul Slovakkia poole teele.

Läbitud vahemaa: 300 km

Samme: 13145