Tuhande pildi päev- 10

Õhtul jõudsime siis väikesesse perekämpingusse Šibeniku lähedal. Ma ei mäleta, kas ma nime juba panin – Auto camp Sani- väga tore pererahvas, meri on lähedal ja väiksed kämpingud on tihti vaiksemad. Õhtul tõmbasime haagise ja aiaposti vahele pesunööri ja riputasime Ungaris hommikul pestud riided lõpuks kuivama. Öö aga ei olnud väga rahulik. Kõigepealt oli miljon sääske haagisesse meid kimbutama tulnud. Mina ei saanud midagi aru, magasin magusasti, aga Tanel ja Rasmus olid 2 h üleval ja tapsid sääski. Mina aga kargasin püsti varahommikul kui kuulsin, et väljas sajab vihma! Lippasin siis ruttu pesu kokku korjama. 

Hommikul olime kõik veidi uimased. Eriti kaua magada ei saanud, kuna hommikul läheb väga palavaks siinkandis. Sõime hommikusöögiks pannkooke moosika, pakkisime ülejäägid kaasa ning suundusime Krka rahvusparki. Sisenesime Lozovac´i poolt. See on ilmselt pargi kõige populaarsem sissepääs ja seda oli kohe näha ka. Pilet perele maksis 520 kn, mis on 70 eurot. Rahvast oli meeletult sellegipoolest! Peale pileti ostsmist kõigepealt oli valida, kas oodata bussi, mis viib alla orgu või minna sinna jala. Me otsustasime bussi kasuks. Kuigi tee ei olnud pikk, oliväljas juba 30 kraadi ringis ning lastega peab vahel mugavamaid teid kasutama. 

Siis algas jalutuskäik väiksemate ja suuremate ojakeste ja kosekeste vahel. Hoolimata sadadest inimestest, on loodus selles pargis kaunis. Peatusime tihti, et pilte ja videosid teha. Kuna turistidele on rajatud laudteed, kus peal kõndida ning neilt maha astuda ja kolama minna väga ei lubata, siis jäid vähemalt pildid kenad, rahvas ei tuterdanud ees. 

Pargi tõmbenumber on muidugi ujumine kose juures, ja sinna tundub, et enamus inimesi suunduski. Sellepärast valisime ka meie selle pargi, mitte Plitvice´e pargi, kuigi see oli meile lähemal. Hinnad on mõlemas krõbedad pragusel kõrghooajal, kuid me arvasime, et nii meile kui poistele oleks kose juures ujumine äge kogemus. Kahjuks lugesin, et selle aasta kevadel muudeti regulatsioone ning kose juures enam ujuda ei lasta. Jõudsin juba kurvastada, kuid asi polnud nii kurb, kui algul tundus – nimelt ei lasta enam päris kose alla, kuid selle lähedal saab ujuda ikkagi. Vesi oli selge ja põhi väga huvitav kivine. 

Algul ujusime veidi eemal, seal oli vähem inimesi ja sügavam vesi, kuid siis läksime Rasmusega kose juurde ka. Seal on vahapeal väga madal. kivid ulatuvad väga veepinna lähedale ja siis samas kõrval kohe nii sügav, et jalad põhja ei ulatugi. Ujusime Rasmusega piirdeni ning imetlesime koske. Mõlemal olid snorklimaskid ka, nii et saime ka veealust imetleda. Sellest on mõned videoklipid ka. Veetsime seal vist lausa paar tundi. Vesi oli väga mõnus jahutav, kuigi Rasmusel hakkas kiiresti külm, hoolimata kuumast ilmast. 

Peale ujumist ja kosutavat jäätist suundusime vaikselt tagasi bussiparkla poole. Kauneid vaateid jagus teele veelgi. Kuna kell ei olnud veel palju, ampsasime auto juures kaasa pandud pannkooke, ning sõitsime pargi teise sissepääsu juurde – Roški slap. See oli juba palju rahulikum piirkond kaljude vahel, kuid sealgi voolas jõgi mööda lugematuid astangud. Lisaks kaunile loodusele viis 511 trepiastet üles koopasse, kust on leitud pea 6000 aasta taguseid jälgi inimste elupaigast. Matk trepist üles oli väsitav, kuid mõlemad poisid pidasid hästi vastu ning väike koobas pakkus mõningat jahutust ja veelgi enam kauneid vaateid. Teel kohtusime ka oma põhjanaabrite soomlastega.

Viimaks jalutasime veel mööda jõge alla, kus viis matka rada veel koskedeni. All oli ka väike ujumiseks eraldatud ala, kuid vesi oli siin külmem, ning ujuma keegi meist ei läinud. Varvaste pistmine külma vette jahutas piisavalt. Ostsime kõigile jäätised ning istusime puude vilus murul ja vaatasime kuidas pardipered mööda ujusid. 

Krka rahvuspark on kindlasti väärt külastamist. Veelgi nauditavam oleks külastada seda kui turiste oleks vähem. Kuigi Lozovac on kindlasti üks kaunimaid kohti, tasub ka pargi teisi sissepääse külastada… matkad kaljudel ja rohelistes lopsakates metsades.

Õhtul jõudsime haagisesse tagasi 19 paiku, näljased ja väsinud. Sõime õhtust, käisime dušsi all ja olime päevaga rahul. Šibenic ja Krka looduspark olid meie reisi kõige lõunapoolsemad punktid. Nüüdsest alates suundume vaikselt kodupoole. Eeldatav kojusaabumise aeg on kolmapäev, 18.07.

Samme tehtud: 16876, 1022 neist treppidel 

Kilomeetreid läbitud: 200