Ungarist Horvaatiasse – Päev 8 ja 9

Eile jõusin üleeilse päeva kohta kirjutada, kuid eilse kohta enam mitte. Eile hommikul ärgates käis mu pea ringi ning siiani pole see veel päriselt ära läinud. Õnneks pole väga hull, kuid ega kõige parem olla pole. 

Niisiis eilsest- ärkasime varakult järve ääres, kuhu olime õhtupimeduses parkinud. Uni oli magus, kuid meil õnnestus jälle ööbimiskoht raudtee lähistele valida. Õnneks see väga ei seganud. 

Tanel tahtis meid juba kell 7 üles ajada, et minema hakkama. Ta kartis, et varsti hakkab palju autosid tekkima ning me oleme ees. Me poistega aga ei liikutanud end ning lõpuks tegi temagi väikse uinaku veel. Selgus, et jah, mõned autod olid tulnud, kuid kui haagisest välja ronisime, oli platsil vaid 3 autot peale meie oma. Nii, et polnud hullu midagi. 

Balatoni järv

Esimene peatus oli toidupoodi, kust ostsime natuke näksi ja hommikusööki ning võtsime suuna Balatoni järve poole. Balatoni järv pidi olema Kesk- Euroopa suurim järv (mis iganes piirkonda see siis hõlmab). Üldiselt on järv madal, eriti lõunakallas, mida ka meie külastasime. Vesi oli nii kena heledat rohekas-sinist värvi ja väga paraja sügavusega. Kohe sisse minnes oli vee sügavus u 1 m, natuke edasi läks veidi sügavamaks, kuid mitte väga. Ma kaugele ei ujunud, kuna olin lastega, kuid 5-6 m eemal mängis üks isa lapsega palli ja talle oli vesi umbes nabani. Temperatuur oli ka meeldivalt mitte liiga soe. Ja kuna järve kaldal oli muru, jäi ka kogu liivas jändamine ära. 

Veetsime järve ääres tunnikese ja sõitsime edasi Horvaatia poole. Ungari- Horvaatia piiril saime õige piiri kogemuse! Meid peeti kinni, kontrolliti dokumente, vaadati pagasnikusse ja haagisesse. Ootasime seal tubli 10 minutit, kuni dokumendid tagastati ja meid edasi lubati. Ma just ütlesin Tanelile, et piiriületus on nii igav, piiripunktid kõik mahajäetud. Sain siis!

Horvaatias sõites otsustasime tolliteid vältida. Siin on ainult nö manuaalsed tollipunktid, mingit kleepsu osta ei saa. Tanel ütles, et iga 100 km kohta tuleb 5-8 € tollimaksu. Nii tiksusime siis läbi väikelinnade ja – külade Zagrab´i poole. Ööseks otsustasime minna Karlovac´i läheduses olevasse Slapic kämpingusse. Jõudsime sinna küll üsna hilja- veidi peale 22, kuid meid võeti kenasti vastu ja saime endale koha. Õhtune dušš oli nii mõnus! Kämping asub Mrežnica jõe ääres, kus sai ka ujuda, kuigi me avastasime selle alles hommikul. Vesi oli nii selge ja ilus! Rasmus läks kohe ujuma, kuid Matu seisis tükk aega trepil snorklimask ja toru peas ja ujumisrõngas ümber. Mina seekord vette ei läinud, ning vaatasin, kas ta julgeb üksi. Vaikselt hakkas ta vette kummarduma et vee alla näha ja lõpuks tegi paar ujumistiiru ka. Meie väike vapper poiss. 

Peale hommikusööki ja ujumist asusime jälle teele. Tanel arvas, et kui juba Horvaatias oleme, lähme ikka mõnda loodusparki ka. Otsustasime Krka kasuks. See polnud meil algselt üldse plaanis, ning tähendas 300 km “vales” suunas sõitmist. Tolliteid vältides sattusime kõigepealt imekitsale külavaheteele. Sõitsime seda pea 10 km ja jõudsime hakata juba kahtlema oma otsuses suuri teid mitte kasutada. Õnneks teeolud paranesid, kuigi tee jätkus väga käänuliselt üles- alla. Tanel sai teist päeva sõitu nautida, kuna mina oma pööritava peaga rooli ei läinud. 

Vahepeal tegime lõunaid ja ütleks, et Horvaatia pole väga odav riik. Eriti kallid on turistidele suunatud kohad. Siia võib kenasti mitusada euri paari päevaga maha jätta. 

Kuna me täna olime juba eilsest sõidust nii väsinud ning täna saime ka pool päeva autos istuda, siis ostustasime varakult kämpingu otsida ja veidi rahulikumalt võtta. Hetkel oleme Šibenik nimelise linna lähistel ranniku ääres ühes väikeses huvases kämpingupargis, mis on justkui loodud ühe eramaja taga aeda. Seda postitust kirjutades istun väljas oliivipuu all, väljas on kottpime ning mingid putukad säutsuvad nii kõvasti, et see on kohati lausa kõrvulukustav. Mina pakuks, et need on mingid tirtsud, kuigi vahepeal kahtlustasin juba linde, sest neid on palju ja nad on tõesti valjud! Aga muidu on mõnus. Temperatuur oli täna ligi 30 kraadi ja päikseline. Suvi lausa! Kui olime haagise ära parkinud jalutasime mere äärde, mis on siit ainult 250 m kaugusel. Vesi on uskumatult selge ja soolane! Peale ujumist on kohe soolakiht nahal, või vähemalt on selline tunne! Poisid uurisid merepõhja hoolikalt, leidsid sealt huvitavaid kive ja meresiilikese! Homme siis loodusparki külastama!

Kilomeetreid läbitud eile: 500 km

Kilomeetreid läbitud täna: 430 km

Samme: ?? Võtsin eile kella ära, kuid ma pakuks umbkaudu 5000 :/